Loovus aitab ennast leida

Mis ajab inimesi lootusetult ummikusse? Sa tunned, et sind ei jätku kõikjale kuna pead samal ajal olema mitmes kohas. Sul pole aega vestelda inimestega, sest pead pidevalt midagi tegema, oled sattunud lootusetult ummikseisu.

Sellise kiirustamise tulemusena kasvab rahulolematus ja segadus sinu ümber. Muutud pidevalt muretsevaks ja ärevus kasvab lakkamatute tegevuste voos. Tööandjale võib jääda mulje, et sa ei ole piisavalt pühendunud. Lähed veelgi ärevamaks ja hakkad tegema rohkem vigu. Kodus oled hajevil ja tunned nagu sind ei ole pere jaoks päriselt olemas. Soovid paaniliselt midagi muuta, aga puuduvad jõuvarud.

Stress ja läbipõlemine on sellistes olukordades väga kiiresti tulema. Inimene kaotab oma ressursid ja usu iseendasse. Samuti kasvab kohustuste hulk, sest lükatakse tegemata asju üha edasi. Võid hakata tundma pearinglust või iiveldust. Sa ei usu endasse ega oma võimetesse. Oled kaotanud sotsiaalse toetuse ja isikliku mõjuvõimu tulla toime oma tunnetega. Sul on aeg leida endale kiiresti lahendus!

Noor naine
Foto: Pixabay

Selline on üks võimalikke stsenaariumeid, mis võib inimest tabada keerulistel hetketel. Halb enestunne võib väljenduda nii füüsiliselt kui vaimse kurnatusena. Inimene on väsinud, endasse sulgunud ja kaugeneb üha enem teistest inimestest. Olukorda võib sattuda nii suhte purunemise, töökaotuse või halvenenud suhte pärast tööl/kodus. Ka haigus on üks tõsisemaid põhjuseid, mis toob esile vaimse tervise halvenemise.

Loovuse arendamine aitab kogeda uusi stiimuleid või vaadata selgema pilguga endasse. Rühmatöö toetab sotsiaalset arengut ja annab võimaluse eneseväljenduseks hoolivas ja kriitikavabas keskkonnas. Elame endiselt ajastul, kus valitseb konkurents ja võimusuhted.

Olenemata noorema põlvkonna avatud suhtlemisstiilist, tulevad kaasa ka päritolu perest kaasa saadud arusaamad. Kuid maailm on pidevalt arenev ja põlvkondade vahelised sidemed nõrgenevad. Töökohtades on loobutud jäikadest rollidest ja inimestele lähenetakse rohkem individuaalselt. Ka pereväärtused on muutunud nõrgemaks ja sageli ei jaga kahest erinevast perest pärit elukaaslased sarnaseid vaateid. Eriti teravalt puudutavad perekondlikud mustrid ühiseid lapsi.

Loovusgrupi eesmärk on julgustada osalejatel ennast väärtustama ja suurendama enesekindlust. Kui oskame aktsepteerida iseennast ja olla kaastundlikud teiste suhtes, saame tagasi oma jõuallikad. Lapsevanemana saad ammutada inspiratsiooni ja kogemusi teiste perede arusaamadest. Soovime Julia Cameroni õpetuste alusel saada heldemateks ja loovamateks inimesteks, et avastada endas varjatud külgi.

Senini on osalejad leidnud enda jaoks julgust uuteks ettevõtmisteks või viinud täide oma unistusi. Soovime olla loovuse otsijatele toeks enda leidmise teekonnal!

Ärevushäire

Sigrid Tammiste

Olen kogemusnõustaja ja loovterapeut. Alustasin terapeudi karjääri suhteliselt hilja, alles 40-ndates. Töötan laste ja täiskasvanutega. Kogemusnõustamist teen ärevushäire ja läbipõlemise sündroomi valdkonnas.

Üldistunud ärevushäire on väga kurnav, mis mõjutab füüsilist ja vaimset heaolu. Mul on varasemalt diagnoositud sotsiaalärevus ja üldistunud ärevushäire. Olin kogenud ülemäärast ärevust alates varajasest noorusest ilma, et oleksin osanud sellele tähelepanu pöörata. Mulle oli soovitatud psühholoogilist nõustamist ja kognitiiv-käitumuslikku teraapiat. Paraku ei võtnud enda olukorda tõsiselt ega pöördunud abi saamiseks õigel ajal arsti juurde. Kognitiiv-käitumisteraapia on psühhoteraapia haru, mis aitab ärevatel inimestel toime tulla äreva meele vaigistamise ja oma mõtete vaidlustamisega.

Continue reading “Ärevushäire”

VajadusTEST

Käisin 2017 a sügisel vaatamas teistmoodi tantsuetendust „VajadusTEST“. Omapäraseks teeb etenduse külastuse juba sinna jõudmine. Just samal hetkel, kui olin sõitmas autoga kümne minuti teekonna kaugusele Tallinna Puuetega Inimeste Kojas algavale etendusele, hakkas ootamatult sadama lumelörtsi. Seda tuli nii palju, et võimatu oli autoaknast välja näha. Hoolimata maksimaalse kiirusega töötavatest kojameestest, ei õnnestunud läbi tiheda saju auto esiklaasi aknast välja näha.

Sõitsin harjumuspäraselt mööda Mooni tänavat Endla tänava suunas ja kaotasin täielikult kohataju. Mul puudus orientatsioon millisel Tallinna tänaval parajasti viibin ja kas üldse õigeks ajaks kohale jõuan. Mind tabas meeletu abituse tunne, sest ei tahtnud hiljaks jääda ja pidin kohale jõudmiseks kasutama intuitsiooni. Ja tõepoolest jõudsin peale mõningaid tagasipöördeid välja tuttavale tänavalõigule. Olin õnnelikult jõudnud kohale.

Etendus algas samas rütmis ja pimedas saalis alustasid tantsijad oma liikumist. Oli kuulda ainult sammude sahinat ja iga uue tantsija lisandumisel kasvas rütmiline heli. Lavastus võimaldas erinevate tajudega võtta vastu laval toimuvat, kasutamata korraga kõiki meeli. Etenduse kaudu sai kogeda, kuidas võib liikumatus takistada või tummana teisele inimesele meeletult püüda oma kurba lugu edasi rääkida. Olenemata soovist olla mõistetud, ei saa kuulaja seda teha oskamata sobivat keelt. 

Igapäevases elus püüame ennast teha teistele arusaadavaks, aga see ei õnnestu millegipärast. Võime jääda arusaamatuteks, rääkides sama keelt või püüdes järgi teha sarnaseid liigutusi. Meie vajadused ei ole alati üheselt arusaadavad, sageli ka endale. See on koht, mida võiksime märgata ja austada iseendas või teistes inimestes. Kui näeme enda jaoks ebaharilikku olukorda, oleme sageli ülekohtuselt kriitilised ega suuda mõista toimuvat. Samas kurvastame, kui meid ei mõisteta või omaks ei võeta.

Tahe mõista, aktsepteerida ja teistest inimestest aru saada, aitaks erinevate vajadustega inimestel tunda ennast paremini. 

Etenduse kohta leiab lisainfot:

ERR uudised

Vajadustest.ee