Andmise ja võtmise tasakaal aitab luua usalduslikke suhteid. Seda nii tööalases kui isiklikus võtmes. Pidev andmine on energiakulukas ja väsitav. Energia tõstmiseks on erinevaid lähenemisi. Kõige lihtsam on enesehoid. Selleks võib teha trenni. lugeda raamatuid, veeta kvaliteetselt aega sõpradega või pere ringis, tegeleda aianduse ja muude hobidega.
Tasakaalutuse korral lõppevad energiavarud kiiremini. Sa vajad rohlem positiivseid stiimuleid. Selleks võib olla hea sõna töökaaslaselt või lähedase kallistus. Kuidas säilitada tasakaal, kui aega on vähe ja inimesi napib enda ümber? Aitab vastutuse ja ülesannete jagamine, üksteisega arvestamine, koos rõõmustamine ja kurvastamine. Kindlasti on midagi toredat viia kolleegidele, anda tagasidet tehtud tööle, tuua esile tööalaseid õnnestumisi ja valdkondlike uudiseid. Jagada meeskonnas eesmärgid ja kaasata inimesi uute ideede genereerimisse. Motiveerimine ja usaldusliku suhte loomine toob mitmekordselt tagasi. Töötajad on oma tegemistes pühendunud ja tänulikud.
Vaimse tervise mured süvenevad keerulistel eluperioodidel. Tänapäeva maailmas toimunud muutused ja ebaturvaline majanduslik või emotsionaalne olukord toovad kaasa suuremat ebakindlust. Inimestel kasvab ärevus ja uuesti kerkivad esile läbielatud raskused. Sellest tingituna suureneb vajadus psühhiaatrilise abi järele. Paraku jõuavad abivajajad psühhiaatri ja psühhoterapeudi vastuvõtule viimases hädas. Vaimse tervise teenused ei ole kõigile taskukohased ja nii jääb vajalik abi õigel ajal saamata.
Positiivse psühholoogia eestvedaja Barbara Fredrickson (2009) soovitab meeleolu loomiseks alustada enda portfoolio loomist. Näiteks kogumik joonistustest, fotodest, luuletustest ja inspireerivatest tsitaatidest, mis on ühtlasi inspiratsiooni allikaks (kasutatakse loovate erialade juures ideede genereerimisel). Chilton & Wilkinson (2018: 17) kirjeldavad positiivset kunstiteraapiat käsitlevas raamatus, et psühholoogilisi probleeme vaadatakse kui diskreetset haigust. Esimesena pakutakse koheselt ravi, kuid jäetakse tähelepanuta ülemäärane stressor, millega inimene peab kohanema. Psühholoogilise toega saavad tegeleda ka teised aitajad nagu kogemusnõustajad, sotsiaaltöötajad ja loovterapeudid. Maslow veendumuste kohaselt omavad spirituaalsus ja kõrgem teadvus inimese kogemustel kriitilist tähtsust (Chilton & Wilkinson, 2018: 16).
Mõningatel juhtudel vajavad keerulisesse emotsionaalsesse olukorda sattunud inimesed lihtsalt toetust ja juhtnööre. Seda aitaksid leevendada lühiajaline mentorlus, inimese toimetulekut toetav juhendamine või transpersonaalse psühholoogia tegevused, mis pakuvad nii kehalist kui hingelist toetust. Positiivse psühholoogia edendaja Martin Seligman on täiendanud Maslow vajaduste hierarhiat PERMA mudeliga, kus õnnelikkusel on keskne tähendus.
PERMA mudel sisaldab tõlgituna:
P – positiivseid emotsioone
E – seotust
R – positiivseid suhteid
M – tähenduse loomist
A – saavutusvajadust
Sotsiaalse olendina vajab inimene liigikaaslaste lähedust. Kogu kommunikatsioon baseerub suhetel meid ümbritsevate inimestega ja oskusel ennast määratleda. Tervisedenduse teooriatel baseerub inimese rahuloluolu postulaatidel, millest üks olulisemaid on enda elu juhitavus. Seega ilma vastutuse võtmiseta on väga raske anda ümbritsevale tähendust või osaleda sotsiaalsetes protsessides. Näiteks ohvrimeelsus kujuneb välja elu jooksul, kui inimene tunneb ennast abituna.
Positiivse psühholoogia üks suundi oli suurendada õnnelikkust läbi positiivse mõtlemise ja suhete teiste inimestega. Kuid lähenemisel on ka puudusi, näiteks traumatöös ja kriisidega toimetulekul tuleb eelkõige tagada inimese turvalisus. Seega jõutakse tagasi baasvajaduste juurde (toit, uni, soe tuba).
Pilt: Pixabay
Viited
Wilkinson, R-A ja Chilton, G. (2018). Positive Art Therapy Theory and Practice. Integarting Positive Psychology with Art Therapy. New York: Routledge.
Norra partnerite eestvedamisel kutsuti kokku Põhja- ja Baltimaade esindajad, et luua kogemustoe võrgustik. Ühise suhtluse peamisteks eesmärkideks seati Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus poolt rahastatud projektiga: riigiti kogemusnõustamise valdkondliku seisu kaardistus ning üksteise ekspertiisist ning kogemusest õppimine.
Kohtumiste teemapüstitused olid suunatud kogemusnõustamise õppetöö ja õppekavade arendamisele, nõustaja õiguste ja rakendusmisvõimalustele, jagades praktilisi materjale ning näiteid oma riigist.
Projektis osalevate organisatsioonide peamiseks tegevusaladeks on psüühilise ja vaimse erivajadusega inimestele suunatud teenused, sh kogemusnõustamise väljaõpe ja kogukonna teenuste arendamine. Iga riigi esindaja andis võrgustiku kohtumistel ülevaate riiklikust vaimse tervise poliitikast ja kinnitatud strateegiatest. Ühistest aruteludest venisid pikemaks kogemusnõustajate õppe ja rakendumise riigipõhised eripärad ning kitsaskohad.
Eesti kitsaskohad Hetkel puudub ühtne ja kaasajastatud kvaliteedistandard, mille alusel hinnata baaskoolituse läbinud kogemusnõustajate pädevusi, taastumistase ning nende valmisolekut töötada kogemusnõustajana. Kogemusnõustajate õpe ja teenus on reguleeritud väheste ja ajakohastamata õigusaktidega ning puudub süsteemne ja läbipaistev ülevaade koolitusasutuste ning teenuste pakkujate/vahendajate kohta. Puudulik on ka ühtsus teenuspakkuja lävendi nõuetes ja koostöö põhimõtete juhend, sh soovituslik põhi teenuse aruandluseks.
Osalejad: KBT Fagskole (Norra), Nationell Samverkan för Psykisk Hälsa (Rootsi), Kogemusnõustajad MTÜ (Eesti), Hlutverkasetur (Island), ZELDA (Läti), Psichikos sveikatos perspektyvos (Leedu), külalispartner Peer Partnerskabet (Taani)
Kogemusnõustamise õpe on Eestis täiskasvanu täiendkoolitus, mille koolituskava nõuete aluseks on Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“, mis on muudetud 10.07.2018. Määrus Koolituskava Kogemusnõustaja koolituskava maht on vähemalt 182 akadeemilist tundi (45 min), mis jaotub: 80 akh – auditoorne töö 30 akh – praktika teenuseosutaja juhendamisel 26 akh – praktika juhendamine koolitaja poolt (individuaalselt ja/või grupis) 38 akh – iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine, eneserefleksioon 8 akh – lõputöö
Mis ajab inimesi lootusetult ummikusse? Sa tunned, et sind ei jätku kõikjale kuna pead samal ajal olema mitmes kohas. Sul pole aega vestelda inimestega, sest pead pidevalt midagi tegema, oled sattunud lootusetult ummikseisu.
Sellise kiirustamise tulemusena kasvab rahulolematus ja segadus sinu ümber. Muutud pidevalt muretsevaks ja ärevus kasvab lakkamatute tegevuste voos. Tööandjale võib jääda mulje, et sa ei ole piisavalt pühendunud. Lähed veelgi ärevamaks ja hakkad tegema rohkem vigu. Kodus oled hajevil ja tunned nagu sind ei ole pere jaoks päriselt olemas. Soovid paaniliselt midagi muuta, aga puuduvad jõuvarud.
Stress ja läbipõlemine on sellistes olukordades väga kiiresti tulema. Inimene kaotab oma ressursid ja usu iseendasse. Samuti kasvab kohustuste hulk, sest lükatakse tegemata asju üha edasi. Võid hakata tundma pearinglust või iiveldust. Sa ei usu endasse ega oma võimetesse. Oled kaotanud sotsiaalse toetuse ja isikliku mõjuvõimu tulla toime oma tunnetega. Sul on aeg leida endale kiiresti lahendus!
Foto: Pixabay
Selline on üks võimalikke stsenaariumeid, mis võib inimest tabada keerulistel hetketel. Halb enestunne võib väljenduda nii füüsiliselt kui vaimse kurnatusena. Inimene on väsinud, endasse sulgunud ja kaugeneb üha enem teistest inimestest. Olukorda võib sattuda nii suhte purunemise, töökaotuse või halvenenud suhte pärast tööl/kodus. Ka haigus on üks tõsisemaid põhjuseid, mis toob esile vaimse tervise halvenemise.
Loovuse arendamine aitab kogeda uusi stiimuleid või vaadata selgema pilguga endasse. Rühmatöö toetab sotsiaalset arengut ja annab võimaluse eneseväljenduseks hoolivas ja kriitikavabas keskkonnas. Elame endiselt ajastul, kus valitseb konkurents ja võimusuhted.
Olenemata noorema põlvkonna avatud suhtlemisstiilist, tulevad kaasa ka päritolu perest kaasa saadud arusaamad. Kuid maailm on pidevalt arenev ja põlvkondade v
